Poorbetoon

Poorbetoonist plokid
Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlased püüdsid 2017. aastal koostöös aktsiaseltsiga Bauroc arendada uudset poorbetooni, mille kaalu ja tugevuse suhe soovitakse viia uuele tasandile.

Poorbetoon on õhuline ehitusmaterjal, mille peamisteks komponentideks on liiv, lubi, tsement ja vesi. Autoklaavimisprotsessi käigus tekib lähteainetest uus homogeenne mineraal – tobermoriit, mis koos poorse struktuuriga annab materjalile tugevuse ja kerguse.[1]

Roclite (endine Silbet) poorbetoonist plokkide tootmisel on komponentideks liiv, põlevkivituhk ja vesi. Selline retsept on võimalik kuna Eestis kaevandatav põlevkivi sisaldab ka lubjakivi ja põlevkivituhk sisaldab seetõttu kustutamata lupja ja vähesel määral tsementi.

Materjal leiutati 1920.1930. aastatel Soomes ja Rootsis ning tänapäeval on see leidnud maailmas väga laialdast kasutamist. Aastas toodetakse kümneid miljoneid kuupmeetreid poorbetooni. Euroopa suurimad poorbetoonitootjad on Saksamaa, Poola, Suurbritannia, Rumeenia, Tšehhi. Maailma üks suuremaid poorbetoonitootjaid on Türgi.

Poorbetooni eripäraks on materjali üheaegne tugevus, kergus ja soojusisolatsioonivõime.

  1. Siil, Virgo (juuni 2017). "Tugev sidusaine seob teadlased ettevõtjatega". Universitas Tartuensis. Vaadatud 28.01.2021.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy